Võõrsõna ehk võõrkeelest oma keelde sisseveetud sõna.

Millegipärast läheb mulle korda keeleline puhtus. Seda isegi võõrkeeltes! Kui inimene räägib inglise keeles, siis olgu seal ingliskeelsed sõnad nii palju, kui võimalik. Kui räägib eesti keeles, siis olgu eestikeelsed sõnad. Erandiks võiksid olla sõnad, millel kõnealuses keeles puudub vaste.

Võõrsõnade otstarve peaks ju olema see, et kui oma keeles vastavat sõna või väljendit pole, siis võtta kasutusse mõne teise (tihti just suurema) keele sõna või väljend, et sellega lihtsustada eneseväljendust.

Näiteks: sport, probleem, garaazh, asfalt jne. (Lisaks terve rida teaduslikke ja tehnilisi sõnu/väljendeid, millel puuduvad eestikeelsed vasted).

Kahjuks leidub inimesi, kes mingil arusaamatul põhjusel kasutavad oma kõnes ja/või kirjakeeles järgnevaid sõnu:

resultaat, situatsioon, reputatsioon, respekt, tolerantne, konspiratsioon, generatsioon…

Milleks? See on ju täielik möga. Nende võõrsõnade asemele sobivad 99% juhtudest järgmised sõnad:

tulemus, olukord, maine, austus/aukartus, salliv, vandenõu, põlvkond…

Lihtsam ja arusaadavam on kasutada viimaseid, kas pole nii? Ka võõrsõna “moment” kasutavad mõned sõna “hetk” asemel. “Moment” on teises kontekstis rohkem õigustatud, aga siiski mitte “hetke” asendajana.

Mille jaoks üldse on vaja kasutada võõrsõnu seal, kus neil mingit otstarvet pole? See on juba sarnane sellise keelemäärimisega, nagu järgmiste sõnade eesti kõnekeelele külgejäämine:

davai/tavai, pakaa, tsau, okei, tripp/trippima, uulits, siva jne.

Ma ei väida, et mina nüüd tohutult tubli ja korralik olen, aga kuidas need äsjanimetatud sõnad näiteks mulle pole külge jäänud? Mitte miski neist, välja arvatud põhjendatud võõrsõnad. Kindlasti on ka teisi, kellele pole see jama põhimõtteliselt külge kleepunud.

Vahel võib mõni võõrsõna teatud kontekstis olla täpsem, kui eestikeelne väljend on liiga kohmakas või laiahaardeline. Kuid ülalpool nimetatud sõnad ei kipu sinna kuuluma.

Mõelge natuke. 🙂

Categories: Blogi

Stargate Max

Olen suuresti huvitatud elukvaliteedi parandamisest mitmes eri valdkonnas ja ka teiste inimeste aitamisest läbi selle, mida olen oma aastatepikkuse kogemustega õppinud. Tegelen ka aktiivselt investeerimisega ja muusika loomisega. Usun, et mitte keegi ei peaks olema ori, vaid igaüks peaks olema iseenda peremees ilma ülemuseta. Seda nii töö- kui usuvaldkonnas.