Mõtlesin, et kirjutan sellel teemal, sest enamus inimesi ilmselt ei tea, et süntesaator ja elektrooniline klahvpill ei ole üks ja sama asi. Proovin siia kirjutada postituse, millest peaks iga inimene kergesti aru saama.

Olen aastate jooksul näinud hulganisti müügikuulutusi nii lehtedes kui kuulutusteportaalides. Müüakse “süntesaatorit”, kui tegemist on elektroonilise klahvpilliga, mis mängib erinevaid (ja põnevaid) hääli, kui klahvidele vajutada. Tegelikult võiks siiski asja täpsemalt tunda, et olla sellel alal täpsem. See on umbes sama, nagu mootorratas ja mopeed. Seda muidugi enamus inimesi juba teavad, et mopeed ja mootorratas on erinevad asjad. Sama on vaid üldine kategooria (kaherattaline mootoriga sõiduk) ja laias laastus ka välimus.

Süntesaator

Süntesaator on muusikariist, millega saab luua helisid kas täiesti nullist või vastavate väikeste helijupikeste abil. Süntesaatoril on põhilised vahendid helide loomiseks generaatorid ja filtrid. Generaatoritele on võimalik valida erinevaid lainekujusid, näiteks siinus, “saag”, kolmnurk, ruut, pulss, müra (sahin). Nimetatud lainekujud on kõige lihtsamatel süntesaatoritel.

Veidi keerulisematel süntesaatoritel on lainekujusid ka rohkem ja mitu generaatorit. Neid saab paralleelselt panna heli tekitama ja omavahel kokku miksida.

Filtrid on tüüpiliselt madalpääsufiltrid (LP, “low pass”), kõrgpääsufiltrid (HP, “high pass”) ja lisaks veel selline vidin nagu “Q”. Viimane muudab filtri tooni jõulisemaks ja rõhutab seda. Lainekuju vaadates teeb “Q” justkui punni või mügariku sellesse kohta, kust LP või HP piirab helisageduse. Tulemuseks on näiteks “iieeaaoouu” kõlaga heli, kui filtrinuppu tasapisi “maha” keerata. Rohkem tehniliseks praegu ei lähe.

Süntesaator ei pea ilmtingimata olema klahvidega, vaid võib olla ka nn. “rack”-kujul. Viimane näeb üldjoontes välja nagu DVD-mängija, mida hoitakse vastavas riiulis või hoidikus. Kuna tal puudub klahvistik, siis teda saab juhtida nii arvuti kaudu kui ka MIDI-klaveriga. Plusspoolena on ta kompaktne ja mõnikord ka odavam, stuudios mugavam eri seadmetega ühendada. Miinuseks on klahvide puudumine, kui on soov teda kiirelt kuskile kaasa võtta ja ilma lisaseadmeteta kasutada.

Elektrooniline klahvpill

See ei ole süntesaator, kuigi süntesaatorit võib sinna alla liigitada, aga mitte vastupidi.

Mis on süntesaatori ja elektroonilise klahvpilli tüüpilised erinevused?

  • Elektrooniline klahvpill on reeglina mitu korda odavam kui süntesaator.
  • Tal puuduvad generaatorid, millega heli tekitada. Mõnel (veidi kallimal) võivad siiski olla filtrid ja efektid (reverb, delay, chorus).
  • Tüüpiliselt on tal sisseehitatud kõlarid.
  • Ta mängib sisseehitatud mälust (ROM) maha sämplitel põhinevaid instrumente.
  • Tüüpiliselt on tal valikus hulganisti valmisprogrammeeritud rütme ja stiile, millega on võimalik üksinda ansamblit mängida.
  • Enamasti pole võimalik hääli juurde lisada ega ketta või lisamälu (USB vms.) pealt uut materjali sisse laadida ja maha mängida. Mõned kallimad isendid võivad seda ka võimaldada, nn. “ROMplerid”.

Süntesaatorid on professionaalse suunitlusega muusikariistad ja elektroonilised klahvpillid on pigem asjaarmastajate ja kodukasutajate jaoks. Süntesaatoritel pole ka sisseehitatud kõlareid, sest selleks pole arusaadavatel põhjustel vajadust.

Kunagi nimetati neid isegi elektrioreliteks. Naljakas. 🙂

Näiteid

Näiteid mõningatest süntesaatoritest:

 

 

Näiteid elektroonilistest klahvpillidest, mis ei ole süntesaatorid:


Stargate Max

Olen suuresti huvitatud elukvaliteedi parandamisest mitmes eri valdkonnas ja ka teiste inimeste aitamisest läbi selle, mida olen oma aastatepikkuse kogemustega õppinud. Tegelen ka aktiivselt investeerimisega ja muusika loomisega. Usun, et mitte keegi ei peaks olema ori, vaid igaüks peaks olema iseenda peremees ilma ülemuseta. Seda nii töö- kui usuvaldkonnas.