“Mul on sellest täielik kopp ees! Ma ei taha sellega mingit tegemist teha!” Tuleb tuttav ette? See on üpris levinud reaktsioon millelegi ebameeldivale, mis on oma korduva esiletükkimisega sind ära tüüdanud.

Meil kõigil on elus asju ja olukordi, mis meid ärritavad. Olgu need siis sündmused või kellegi väljaütlemised või käitumine. Miks me ärritume? See on märk sellest, et midagi on paigast ära ja vajab korrastamist. Kopp tuleb ette siis, kui mingi ärritaja on jäänud su ellu tolknema ega ole korrastust ja lahendust saanud. Siis ta jätkab esilekerkimist ja sinu tüütamist, kuni sa saavutad sellise taseme, kus see enam sind ei ärrita. Seda ei tasu segamini ajada enese tuimaks sundimisega, mis oleks vale taktika.

Tüütud ja ärritavad olukorrad

Miks mõni asi muudkui tuleb ja tuleb, ajab sind närvi või lausa vihastab? Me ei peaks tegelikult üldse selliseid negatiivseid emotsioone tundma. Need on lihtsalt märguandeks, et midagi on meis endis paigast ära ja me peame need asjad parandama. Mõnda inimest ajab närvi see, kui keegi pidevalt ütleb “onju”, aga teisel pole sellest sooja ega külma — ta ei pane seda tähelegi. Mõnele käib närvidele kellegi korduv jutt või käitumine, mis oma olemusega on ära tüüdanud ja/või ärritab, kuna ei ole sulle meeldivalt sobiv ega paku sulle huvi või naudingut.

Üldiselt kulutatakse oma energiat sellise olukorraga võitlemiseks ja kaklemiseks selle oletatava põhjustajaga. Teine variant, et kõnnitakse minema, et seda ignoreerida ja ennast näiliselt sellest säästa. Aga see pole lahendus, sest probleemi põhjus pole neutraliseeritud. Probleemi ei saa lahendada selle eest põgenemisega ega vaiba alla lükkamisega, sest see võrdub haiguse sümptomite eemaldamisega, kui haigus ise jääb alles…

Mida teha?

Ideaalis jookseks selline jura meil mööda külgi alla ega ärritaks. Jääksime rahulikuks ja tasakaalu mistahes närviajava või räigelt ära tüüdanud olukorra suhtes. Seda suudavad väga vähesed, aga see ei tähenda, et me selle poole ei peaks püüdlema. Kogu maailm paraneb läbi kollektiivse jõu, kui me kõik ennast “remondiksime”, kuna me oleme siia kehastunud läbi katkise ja moondunud energeetika, lisaks oleme külge haakinud eelnevate põlvkondade mustrid.

Mul on seda kergem öelda kui teostada, aga me peaksime just nimelt seisma selliste ärritajatega vastamisi ja jälgima oma emotsioone. Sedasi saame nad vabastada ega samastu nendega. See nõuab omajagu püsivust ja harjutamist. Seda ei tohiks segi ajada allasurumisega. Alla suruda ei tohi, sest see ei eemalda probleemi põhjust, vaid lükkab ta lihtsalt vaiba alla, kust ta millalgi hiljem võib taas end välja pressida, üldjuhul iga kord suurema jõuga. Ignoreerimine ja põgenemine on samuti üks vaiba alla lükkamise vorm.

Kui sa oled vigastanud oma jalga ja sellel on sügav ja veritsev haav, kas sa siis peidad selle riiete alla ja üritad ignoreerida ta olemasolu? See vaikselt kipitab ju ikka edasi ja ilma teda puhastamata ja kinni õmblemata läheb mustus sisse ja ta läheb mädanema. Seejärel ta olemasolu kargab veelgi enam esile ja nõuab parandamist. Kui sa ka siis lükkad ta peitud, et temaga mitte tegeleda, siis järgmiseks võib tulla veremürgitus ja sa võid kaotada jala.

Sama põhimõte ju kehtib ka meie ärritajate kohta. Ükskõik, mis see probleem ka on, ta tahab saada lahendatud ja vabaks.

Mis põhjustab ärritumist ja viskab kopa ette?

Kui keegi räägib sulle midagi, mis sind ärritab, siis see on kohe märk sellest, et sa pead sellega näost näkku vastamisi seisma. Sa võid seda inimest ajutiselt vältida ja omaette selle ärritajaga tegeleda. Kui sa saad selle lahendatud, siis selle sama inimesega suheldes ja samadest teemadest rääkides sa enam ei ärritu, sest sinus pole enam konksu, mille külge see vastav teema saaks ennast haakida ja sind väntsutada.

“Kopp ees” on siis, kui need ärritamised muutuvad korduvaks ja tüütuks. Kopp tuleb lihtsalt eest ära lükata, mitte kopa eest minema joosta.

Mind ärritas ühe mu sõbra tuim kallak homosuhete eelistamise suhtes. Teda ei häirinud uudised ja muu selline, milles oli homode eelistamine ja heterode diskrimineerimine. Kuid teda häiris vastupidine. Ise ta liigitab ennast sooneutraalseks. Miks mitte siis ollagi neutraalne? Mul oli tõesti kopp ees tema jamast, aga enam see mind ei häiri. Huvitav küll… Ilmselt ma lihtsalt lasen tall olla ja tegelen oma asjadega selle asemel, et oma energiat kulutada kuhugile, mis ei anna mingit väärtust. See ei tundu ka vaiba alla lükkamisena, sest ma siiani suhtlen temaga ja ta reaalselt ei ärrita mind.

Meil kõigil on mingid mustrid ja “päästikud”, mis automaatselt reageerivad teatud välistele signaalidele. Miks ühte inimest ärritab miski, aga sama asi teist inimest üldse ei häiri? Mind on tohutult häirinud armunud paaride nägemine linnapildis või ükskõik kus. Samas teist inimest see üldse ei häiri ja kolmandale lausa meeldib seda näha. Siit võib järeldada, et mul oli mingi tõsine sisemine probleemimuster, mille tõttu see väline signaal (armunud paari nägemine) kohe tõi üles mingid vastikud emotsioonid, kuna need olid minu sees olemas. Kui neid pole, siis ei saa need ka üles tulla ja reaktsiooni ei teki. Minu puhul oli tegemist kunagiste arvukate ärapõlgamiste ja sõbratsooni vangimõistmistega. Nägin armunud paari ja see kohe tõi üles minu enda enesehaleduse ja väärtusetuse emotsiooni, mis tekitas ärritumist, viha ja kibedust. Aga see ju võimendab ja süvendab probleemi!

Sellest vabanemiseks ma pidin probleemi põhjuse tuvastama. Põhjuseks oli minu väljakujunenud väärtusetuse tunne, mis tekkis selle tõttu, et mulle tundus, et ma ei kõlba ühelegi tüdrukule millekski muuks kui sõbraks. See tekitas lisaks vihase kadeduse nende suhtes, kellel oli paarisuhe, sest mulle tundus, et elu on ebaõiglane ja teisi inimesi peetakse kuskilt kõrgemalt poolt minust paremaks ja väärilisemaks.

See asi oli lausa nii hull, et isegi puu- ja köögivilju söögiks valides mul tekkis kurb süütunne nende viljade ees, mida ma ei valinud, sest ma justkui tundsin seda sama tunnet läbi nende — ta ei vali mind, ma olen väärtusetu!

Kogu see jamps oli vaid minu enda sees! Need, kes mind n-ö ära põlgasid, isegi ei mõelmud sellele ega sedasi. Nemad tegid oma vabad valikud. See, kui ma mõnele ei meeldi või ei sobi, ei tähenda, et ma oleksin vähem väärtuslik kui see, kes talle sobib ja meeldib!

 

Kopp on ees siis, kui mingi pidev pahameele tekitaja on sind oma kordumisega ära tüüdanud. See näitab, et vastav pahameele tekitaja on vaja neutraliseerida, mitte selle eest ära joosta ega teda vaiba alla lükata. On vaja temaga “näost näkku” seista ja teda mõista, põhjused vabadusse lasta, et nad sinu küljest lahkuksid.


Stargate Max

Olen suuresti huvitatud elukvaliteedi parandamisest mitmes eri valdkonnas ja ka teiste inimeste aitamisest läbi selle, mida olen oma aastatepikkuse kogemustega õppinud. Tegelen ka aktiivselt investeerimisega ja muusika loomisega. Usun, et mitte keegi ei peaks olema ori, vaid igaüks peaks olema iseenda peremees ilma ülemuseta. Seda nii töö- kui usuvaldkonnas.