Statistika ütleb, et mehed reeglina surevad naistest nooremalt ja kuskil alates keskeast on naiste osakaal ühiskonnas suurem. Miks on see nii?

Ühed peamised põhjused on kindlasti emotsioonidega toimetulek ja tervise eest hoolitsemine. Peamiselt just nendele ma siin keskendungi. Ei hakka rääkima muudest asjadest, nagu näiteks sõjad, ohtlikud ametid, hulljulged riskimised jms.

Emotsioonide allasurumine

Ühiskonnas on tüüpiliseks tavaks saanud see, et mehed peavad olema “tugevad kui kaljud” ega tohi muutuda emotsionaalseks. Seevastu naiste puhul eeldatakse vastupidist, et naised on “õrnem sugu” ja neile on lubatud vabalt emotsioonide väljavalamine.

Kuid me kõik tunneme emotsioone. Mõned on tundlikumad ja mõned on n-ö tuimemad. Ilmselt nende “tuimemate” hulgas on palju ka neid, kes lihtsalt oskavad emotsioonidega õigesti ümber käia. Nad ei suru neid alla ega vala neid ka tulise leegiga välja.

Emotsioonide allasurumine tekitab ajapikku füüsilises kehas tihendusi ja ebakõlasid, isegi vähki. Meestele on juba maast madalast õpetatud, et mees peab olema tugev ja põhimõtteliselt kõik vaikides ära kannatama, muidu “pole mingi mees”. See on väga vale kasvatus.

Üks naine kunagi oma raamatus selgelt ütles, et naised on õrnem sugu ja mehed on tugevam sugu vaid füüsilisel tasandil. Sisemiselt ehk hingeelus ja emotsionaalsel tasandil on tema jutu järgi just mehed nõrgem sugu!

Kui nüüd mõelda, siis jääb tõepoolest mulje, et naised suudavad rohkem ja suuremal hulgal emotsioone üle elada kui mehed. Kas mehed mitte ei soorita ka rohkem enesetappe kui naised?

Nii et selline iganenud ühiskondlik arusaam ja suhtumine peaks kindlasti muutuma. Kõigil on lubatud emotsioone välja elada. Mehed võivad nutta ja vajada tuge, mitte ainult naised! Kuna meestele on ühiskonna poolt õpetatud seda alla suruma, siis neil polegi kuskilt abi ega väljundit otsida…

Kui on vaja nutta, siis on vaja nutta ja tulebki nutta. See muidugi ei tähenda viripilliks muutumist, vaid lihtsalt emotsioonide väljalaskmist.

Mis see mehele ikka teeb…

Teine teema on tervisest mittehoolimine “mehise tugevuse” tähe all.

Näiteks mingil koosviibimisel võib juhtuda, et joogiks mõeldud vesi saastub mingi pori või muu sodiga. Sina mehena juhid sellele tähelepanu ega soovi oma tervist rikkuda. Teine variant, et mingi oluline masin teeb oma töötamisega tohutult valju müra. Kuid sina ei taha oma kõrvakuulmist rikkuda. Kolmas variant, et kuskil vajalikus ruumis või mõne seadme juures levib paks suits, halvemal juhul mürgine ving.

Ja siis teised mehed (vahel äkki ka mõni naine!) ütlevad kõige selle peale muiates, et “mis see mehele ikka teeb!”

On see õige, normaalne? Ei ole! Sellise suhtumisega õhutatakse ja survestatakse mehi vaid oma tervist rikkuma!

Mehed, olge sisemiselt tugevamad ja hoolitsege omaenda tervise ja heaolu eest, ärge kuulake selliseid “mehisusele” õhutavaid kommentaare!

On väga tõenäoline, et need õhutajad ise sisimas kahtlevad omaenda mehisuses. Selliste kommentaaridega üritavad nad justkui väita, et “Mina küll probleemi ei näe, olen ju nii tugev! Kas sina oled nõrk või?”

Hoidke oma tervist ja ärge riskige lihtsalt sellepärast, et teistele jätta mulje, et oled “õige mees”. Mina ei ole iial hakanud suitsetama, kuigi koolis mühatati korduvalt ja halvustavalt, et “mis mees sa siis oled…”

Olen palju meelsamini hea tervisega erak, kui halva tervise ja lühikese elueaga, sotsiaalselt aktsepteeritud “kõva mees”.


Stargate Max

Olen suuresti huvitatud elukvaliteedi parandamisest mitmes eri valdkonnas ja ka teiste inimeste aitamisest läbi selle, mida olen oma aastatepikkuse kogemustega õppinud. Tegelen ka aktiivselt investeerimisega ja muusika loomisega. Usun, et mitte keegi ei peaks olema ori, vaid igaüks peaks olema iseenda peremees ilma ülemuseta. Seda nii töö- kui usuvaldkonnas.