Millegipärast on vaidlemine oma isikliku eelistuse või maitse nimel paljude jaoks justkui elulise tähtsusega. Unustatakse ära see, et igal inimesel on omad eelistused ja soovid. Vahel võivad need teiste inimeste eelistustega ühtida. Sel juhul on mõnus harmooniline tunne ja potentsiaalne vaidlemine jääb ära.

Ühiskond on niivõrd programmeeritud, et n-ö normaalsuse mudelid on püstitatud pea igale poole. Kes julgeb erineda, seda hakatakse torkima, et ta pöörduks “tagasi normaalsusesse”. Ma ei räägi siinkohal äärmustest ega perverssetest erinevustest.

Räägin vabadusest eelistada seda, mis sulle tõesti meeldib. Ilma, et sellele järgneks mingi vaidlemine sõprade või pere poolt, kuna sinu maitse-eelistus on neist erinev. Sul on õigus eelistada ja soovida seda, mis sulle tegelikult meeldib. Täpselt nagu ka teistel on samavärne õigus eelistada oma.

Ka see väide, et “latt on liiga kõrgel”, on tobe ja kõlab justkui soovitus pöörduda tagasi “normaalsusesse”. Kui sulle meeldivad palmid, aga ei meeldi tammed, siis see on sinu vabadus.

Ei usuta, et mõnele meeldib teistmoodi

Mind ajendas seda postitust kirja panema isiklik kogemus. Ma olen paljudes asjades enamusest inimestest erinevate eelistustega. Seetõttu on nii mõnedki inimesed hakanud mulle peale suruma midagi, mis minuga absoluutselt ei harmoneeru. Soovin selle postitusega panna inimesi mõtlema, et kas maitse üle vaidlemine ikka on vajalik…

Mõned inimesed ei suuda (või ei soovi) uskuda, et kellelegi meeldib miski sootuks teistmoodi, kui neile endile. Või ei meeldi üldse.

Ma olen mõningaid asju järgi proovinud ja seega tean täiesti kindlalt, mis meeldib ja mis ei meeldi. Teisalt on ka asju, mida ma ei ole proovinud, aga mitte miski ei kutsu neid proovima. Lihtsalt tean, et ei meeldi. Hea kujutlusvõime aitab sellele kaasa. Kellel puudub hea kujutlusvõime, see võibolla ei suuda ka selle võimalikkust uskuda.

Järgmiseks toon mõned näited päriselust.

Mulle meeldib teatud tüüpi muusika ja ei meeldi teistsorti muusika.Mulle meeldivad peenikesed ja treenitud kehaga naised. Ei meeldi n-ö “naiselikud vormid” ehk suured puusad/tagumik, hästi kitsas talje ja suured tissid. Mulle meeldib minimaalne seltskond või üldse 1 inimene peale minu. Ei meeldi suure laua ääres ega olla pidudel rahvaga koos.

See ei ole minu teadlik valik ega otsus, et mulle meeldib see, mis mulle meeldib. See lihtsalt on nii, ja kõik. Mina ei sunni sulle seda peale ja sina ei tohi ka sundida mulle peale oma eelistusi.

Inimesele peaks jääma hinnanguteta vabadus

Mulle on öeldud, et minu eelistus naiste suhtes on nõme või vale. Et mulle peaksid meeldima “õiged naised” ehk suurte puusadega ja pehme (lihava?) kehavormiga. Ja kes olid need ütlejad? Sa ilmselt aimad juba. Need olid suurte vormidega naised ja/või mehed, kellel on suurte vormidega naised! Seda on tuldud ütlema siis, kui on nähtud või tajutud minu maitse-eelistusi.

Nad ütlevad, et ma pole proovinudki ega tea, mis on hea. Miks peaks NENDE “hea” olema ka minu jaoks hea? Aga kuidas oleks, kui ma neile ütleksin, et õhuke ja peenike naine on mõnusam? Sellest tulekski maitse üle vaidlemine, mida ei ole vaja.

Teine teema on seotud meelelahtusega ja seltskonnaga. Mulle ei meeldi suures seltskonnas aega veeta ega pidudel (klubides ja baarides) käia. On inimesi, kes sellest aru ei saa ja ütlevad mulle, et ma ei oska elu nautida. Miks nad arvavad, et elu saab nautida vaid nii, nagu nendele sobib?

Mind ei häiri, kui inimesed naudivad elu minust erineval viisil. Häiriks siis, kui elaksin sellise inimesega koos… aga ma ei hakka ju koos elama kellegagi, kelle eelistused on liiga erinevad. 🙂

Mulle meeldib üks-ühele aega veeta (või täitsa üksi endamisi) ja rääkida sügavamõttelistel teemadel. Seltskonnas hakkab igav ja tahan sellest tühjast jutuvadast pääseda eemale. Lisaks imestatakse seda, miks ma ei taha telekat vaadata. Üks peamine põhjus on sarnane — mõttetu müra.

Tellisin endale tervislikke toidubatoone. Maaletooja soovitas korduvalt, et ma prooviksin ka maapähklitega varianti, aga ma keeldusin. Ma juba teadsin, et see mulle ei maitse. Tema aga kiitis ja ütles, et see on kõige populaarsem toode. Kõigile ju meeldib! Tellisin veel ühe portsu batoone (kakao+kookos) enne Jõule. Maaletooja pani mulle paar maapähklitega batooni proovimiseks kingitusena kaasa. Ei ole üllatus, et mulle need üldse ei maitsenud. Nii et see väide “kuidas sa tead, kui sa proovinud pole?” ei pea paika.

Mõnele ei meeldi kookos, ta ei kannata isegi seda lõhna. Mulle jällegi meeldib. Aga see ongi puhtalt maitsete ja eelistuste erinevus, sinna ei saa midagi parata…

Maitsed ja eelistused ei ole ise valitud

Osad inimesed lausa ütlevad, et “sa ise oled paika pannud selle, et sulle see või teine asi meeldib või ei meeldi!” See on küll kummaline arusaam asjadest. Mulle on isegi öeldud, et vastassoo eelistamine on lihtsalt iseenda otsustatud valik või kangekaelsus või ühiskonnamudeli mõju. Ei, ja veelkord ei! Mõned inimesed lihtsalt on panseksuaalsed ega saa sellest aru. Mina saan neist küll aru.

Inimesed ei ole ise teadlikult valinud ja otsustanud, mis neile meeldib ja mis ei meeldi. Proovi ise järgi, kui ei usu. Vean kihla, et kui sulle praegu ei meeldi Britney Spears, siis ta ei hakka sulle iial meeldima vaid sellepärast, et sa nüüd äkki teed otsuse. Muidugi pole võimatu, et ta võib ühel päeval sulle meeldima hakata, kuid sel juhul toimub see loomulikul viisil, “automaatselt”.

Ma ei kannata kuulata hip-hop’i ega rap’i (ja veel muudki) ega pole mitte kunagi kannatanud. See lihtsalt ei meeldi ja nii ongi. On võimatu otsustada, et nüüdsest hakkab meeldima. Kui sulle ei meeldi näiteks klassikaline muusika või blues, siis katsu sa seda endale meeldivaks “otsustada”! Edu sulle sellega! 😀

Ei tasu segi ajada meeldimist ja talumist. Talumine on ärakannatamine. Meeldimine on nautimine.

Polegi mõtet hakata vaidlema ega oma “õiget maitset” kellelegi teisele “heateo” tähe all peale suruma, kuna sa arvad, et muidu ta jääb millestki heast ilma.


Stargate Max

Olen suuresti huvitatud elukvaliteedi parandamisest mitmes eri valdkonnas ja ka teiste inimeste aitamisest läbi selle, mida olen oma aastatepikkuse kogemustega õppinud. Tegelen ka aktiivselt investeerimisega ja muusika loomisega. Usun, et mitte keegi ei peaks olema ori, vaid igaüks peaks olema iseenda peremees ilma ülemuseta. Seda nii töö- kui usuvaldkonnas.