Käesolev artikkel on pikk ja põhjalik. Kui sa ei viitsi kohe lugeda, siis võid kerida lõppu, kus on kokkuvõte.

Sõna „suhe” võib mõnikord tunduda hirmutav ja justkui vangistav, aga seda ainult siis, kui selle sõnaga tulevad sul sisimas esile sinu kunagised suhted, kus oli tegemist kontrolliva kaaslasega, armukadeduse ja muu draamaga. Tegelikult ei ole asi üldse nii hull. Selles artiklis ma räägingi kõik suhete positiivsed ja negatiivsed elemendid lahti nii, nagu mina seda kõike näen ja intuitiivselt tajun. Loodan, et sa leiad siit midagi väärtuslikku kas iseenda või mõne lähedase/sõbra jaoks.

Olen väga palju kordi näinud paarisuhete tekkimist ja lagunemist. Enamasti ollakse meeletult armunud ja teineteisest sõltuvuses, aga mingil hetkel järsku minnakse konkreetselt tülli ja enam edasi ei suhelda, pahatihti isegi mitte sõpradena.

Miks selline muster on nii levinud ja lausa korduv? Paljud ütlevad, et „selline on elu, see ongi normaalne elu“. Ei ole ikka küll! Maailmas on palju muudki, mis on väga valesti, aga inimesed ekslikult usuvad, et kui juba on, nagu on, siis nii peabki olema ja see ongi normaalne.

Tüüpilised vead

Tihti astuvad inimesed suhtesse valedel alustel ja inimest õieti tundmatagi. Kohatakse kedagi, kes hakkab esimesest silmapilgust meeldima ja arvatakse, et nüüd on leitud see õige kaaslane. Tüüpiliselt toimub see välimuse põhjal, mille alla kuuluvad ka otseselt märkamatud tegurid, nagu lõhn, liigutused, kõnnak, kehahoiakud jne. Käiakse kohtamas, minnakse voodisse ja kõik tundub ülimalt hea.
Eriti suurt viga teevad need, kes kiirustavad lausa abielluma eelmainitu põhjal. Selline abielu ei kesta kaua. Võimalik, et on erandeid, kuid ma räägin siin praegu 99% enamusest. Viga on selles, et tegelikult ei olda teineteisega tuttav. Tegeldakse vaid madalsageduslike kirgedega ja füüsiliste vajaduste rahuldamisega, mille abil ennast ühtlasi ka emotsionaalselt pilve tõmmatakse.

Veel üks viga, mida nii palju tehakse, on suhtes/abielus püsimine vaid laste pärast, et lastel oleksid mõlemad vanemad. Selline asi ei tomi ja elu näitab seda ikka ja jälle. Kui kaks täiskasvanut lihtsalt ei sobi kokku (Ehk abielluti valedel alustel? Ehk kasvati lahku, pole hingesugulased jne.), siis see suhe on vaid kohustus ja koorem turjal. Lapsed tajuvad seda ega ole tegelikult õnnelikud. Kui selline suhe siiski õnnestub päästa, siis on vägev. Kui mitte, siis endid jätkama sundida pole vaja, muidu kannatavad kõik osapooled.

Üks mu sõbranna ütles mulle kunagi, et kui sulle keegi pakub huvi ja sa soovid teda „ära sebida“, siis ära mingil juhul alusta sõprusega, muidu jäädki sinna sõbratsooni kinni. Tema ütles, et kohe alguses peab olema täis kirg ja keemia, muidu ei saa… VALE! Ta oli siis üpris noor ka, ilmselt nüüdseks on tema arvamus muutunud.

Vastastikune aus ja siiras suhtlus on terve suhte võti. Austa oma kaaslast ja tema avameelsust, mõista teda, ära iial naeruväärista ega mõnita teda.

Tugeva suhte aluseks ja vundamendiks ongi just sõprus ja teineteise tundmine. Sellele võib hakata tekkima see nn. keemia ja intiimsemad teemad, armumine, kirg. Suhe, mis on ehitatud lihtsalt kirele ja keemiale, vajub kokku nagu maja, mis on ehitatud liivale ilma vundamendita. See ei tähenda, et igast sõprusest võib suhe areneda. Kaugeltki mitte.

Kaks poolt või kaks tervikut?

Arusaam, et kaks poolt saavad kokku ja moodustavad terviku, on väga levinud. Enamus inimesi tunnevad ennast poolikuna (olgu see siis 50% või 80%, sel pole praegu tähtsust. Nimetame lihtsuse mõttes pooleks ehk 50%) ja need poolikud (katkised) inimesed otsivad oma „teist poolt“ taga mööda ilma, mõned lausa meeleheitlikult. Kes otsib, see ei leia. Fakt. Leiab see, kes on suutnud saavutada piisava terviklikkuse, ideaalis 100%, mis tähendab, et ta tunneb ennast tervikuna ega vaja enda kõrvale teist inimest, et ennast tunda tervikuna.

„Ma vajan sind!“ – õudust tekitav lause

Miks nii? Seda ju samuti peetakse normaalseks ja isegi romantiliseks! Paljudes lauludeski on see lause olemas. Vajamine aga tähendab seda, et sul on millestki (kellestki) puudu ja sa ei saa ilma hakkama. Mina isiklikult tunnen tahtmist eemalduda, kui mõni naine ütleb mulle, et ta vajab mind. Mina ka kunagi vajasin, kuid umbes 30-aastasena ma äkki ärkasin meditatsiooni käigus ja tundsin, et ma olen ise tervik ega vaja enda kõrvale kaaslast.

Muidugi on ülimalt meeldiv olla inimese läheduses, kes on väga kallis ja kellega kõik klapib imehästi. See on tahtmine olla temaga koos ja temaga jagada ilusaid hetki. See pole vajamine. Kui ma ütlen „ma ei vaja sind“, siis selles kontekstis see ei tähenda, et sind polegi vaja, et sa oled tähtsusetu ja mõttetu. Mittevajamine selles kontekstis tähendab vabadust teha oma valik ja lihtsalt tahta olla koos, mitte vajaduse ajel nagu söömine ja joomine.

„Ma tahan sind!“ – juba parem!

See tähendab, et mul pole vajadust, aga ma tahan sind. Mis on neil vahet? Seal on ikka väga oluline vahe! Kui ma vajan teist inimest, siis see tähendab, et ma sõltun temast. Minu õnn ja heaolu sõltuvad temast. See paneb teisele inimesele omamoodi vastutuskoorma kaela, mis mõjub suhtele väga halvasti ja väsitavalt. Kui tegemist on heasüdamliku ja empaatilise inimesega, siis ta ei taha sulle mitte mingil juhul haiget teha. Teadmine, et sa vajad teda, võib talle tekitada stressi ja teatud olukordades ka süütunnet, sest ta võib hakata mõtlema, kas ta on ikka suutnud su vajadused täita…

Ainult tühimikke on vaja täita, sest muidu nad valutavad. Tervikut ei ole vaja täita ega parandada, tervikut saab vaid täiendada ja täiustada.

Kaks täielikku inimest saavad koos olla harmoonilises suhtes, kuid kaks poolikut inimest on nagu kaks haiget, kus üks pidevalt ootab ja soovib, et teine teda raviks. Selline haige suhe on raske ja stressirohke. Üldjuhul see vajub kokku, kui just mõlemad osapooled ei ärka ega ennast tervikuks ei ravi.

Armukadedus?

Armukadedust peetakse halvaks omaduseks, aga sellist natukene õrna armukadedust peetakse jällegi hoolimise ja vajamise märgiks ehk „heaks“ armukadeduseks.
Minu arvamus on aga see, et ideaalis ei tohiks mitte mingit armukadedust olla, isegi mitte seda väikest „lubatud“ armukadedust. Armukadedus on märk sellest, et sul on puuduse mõtteviis ehk hirm jääda ilma. Hirm jääda ilma millestki (kellestki), mida sul ehk polegi. Hirm, et keegi teine võtab ära ja sina jääd ilma. Kui sulle meeldib keegi väga, aga teil pole (veel) suhet, siis armukadedus võib igasugu suhtelootuse sinul temaga juba eos nullida.

Kui sa ise neid tundeid ja emotsioone ei märka, siis need kontrollivad sinu käitumist, mis omakorda paistab selgelt välja ja mõjutab inimsuhteid. Reegel on see, et kui sa kardad oma ihaldusobjektist ilma jääda, siis sedasi see ka juhtub! Fakt! Kui sa kardad oma kaaslasest ilma jääda, siis sul tekivad vastikud emotsioonid, kui sa näed teda teiste vastassoost isikutega suhtlemas. Paljud ei oska neid emotsioone märgata ega nendega tegeleda. See viib käitumismustriteni, mis omakorda viibki suhte lagunemiseni. Sa tahad teada, kellega ta kohtub, kellega ta kirjutab, millest ta kirjutab, sa tahad kõiki tema käimiseid ja suhtluseid kontrollida. Selline tegu on äärmiselt vangistav ja ahistav, see viib suhte kiire lõpuni.

Mõni jaksab kauem vastu pidada, mõni jätab oma kontrolliva kaaslase õige ruttu maha. Olen näinud ka suhteid, kus meespool on äärmiselt kontrolliv ja armukade. Sõbrad kommenteerivad, et „hoiab oma naist nii hästi!“ See on täielik pullikaka. Ta ei hoia oma naist hästi, vaid ta hoiab oma naist enda omandina nagu vangis. See sama suhe käis umbes 2 aasta jooksul kokku-lahku ja kokku-lahku, kuni naispool lõpuks arendas endas selgroogu see jama ära lõpetada.

Umbes samal ajal oli ka ühel mu teisel sõbrannal sarnast liiki suhe, kuid tema mees oli vägivaldne. Lõi või peksis igaühte, kes tema „omandit“ julges vaadata või temaga lausa rääkida. Peksis ka oma naist, lisaks sõimas teda inetult. Naine ei saanud kuidagi sealt välja, nagu oleks sõltuvuses. Lõpuks ta siiski sai sealt välja, aga leidis järgmise sarnase mehe (kuid mitte füüsiliselt vägivaldse), see suhe lagunes, tuli järgmine sarnane… Rohkem ma temast ei tea, sest mul kadus ta vastu igasugune austus ja me ei suhelnud edasi.

Küsimus, miks ta kogu aeg sarnaseid suhteid leidis, kus teda kontrolliti ja alandati? Ta oli väga ilus tüdruk, nagu modell, aga ise nimetas ennast koledaks. Osa temast teadis, et ta on ilus, aga teine osa tiris seda alla ja uskus, et ta ongi kole. Ta ema olevat teda ka koledaks nimetanud. Seega vastus on siin olemas. Ta enesehinnang oli viidud niivõrd alla, et ta alateadlikult ei uskunud, et ta on väärt paremat meest kui need tossikesed, kellega ta suhtles.

Hirm hülgamise ees

Näiteks see on mulle isiklikult vägagi tuttav. Mõnes kontekstis on see ka armukadeduse põhjustaja, aga mitte alati. Mul on tõesti hea meel, et ma olen jõudnud sinnamaani, kus ma märkan iga emotsiooni ja tunnet kehas, mis tekivad erinevate signaalide peale. Signaalideks võivad olla teiste inimeste sõnad, käitumine, minu enda mõtted sellega seoses jpm. Omaenda mõtted kipuvad moodustuma ikkagi mingite varasemate elusündmuste ja kogemuste loodud mustrite järgi. Seda on vaja ka teadvustada, muidu võib tekkida märkamatu ja hulluks ajav ülemõtlemine, mis omakorda võib tekitada pingeid ja konflikte suhtlemisel lähedaste inimestega.

Hirm ärapõlgamise ja hülgamise ees kui ka ärapõlgamine ise võib erinevates inimestes väljenduda erineval viisil. Mõned muutuvad agressiivseks, ülbeks ja julmaks, et varjata oma kibedust või jõuga olla üle sellest lüüasaamisest. Teised jällegi muutuvad kurvaks ja poevad kuskile nurka peitu, et seal nukrutseda. Kolmandad ei tee sellest mingit numbrit, vaid võtavad seda kui ühte juhtumit väga paljude seas, mis ei määra mitte midagi. Liiguvad edasi ja proovivad uuesti. Viimastel ilmselgelt puuduvad alateadlikud mustrid, mis oleks kuidagi seotud alaväärsusega ja iseenda alaväärtustamisega.

Ennast peab väärtustama!

Ja see ei tähenda, et sa peaksid uhkeks ja nartsissistlikuks minema ehk „ära tõusma“. Iseenda väärtustamine tähendab seda, et sa tunned tänulikkust oma õnnestunud saavutuste üle, isegi kui need on väikesed. Kiida ennast siiralt nii, et sa selle mõju täiesti selgelt tunned! Tunneta enda väärtust ja armasta ennast just sellisena, nagu sa oled.

See ongi üks põhilisi terve suhte alustalasid. Sa tunned ennast iseendana täielikuna ja õnnelikuna. Sa ei vaja kedagi, kes sind „teeks õnnelikuks“. Kui sa soovid suhet kellegagi, siis see saab olla vaid teise tervikliku inimesega, kes samuti soovib suhet, aga MITTE EI VAJA SIND, vaid TA TAHAB SIND ja sinuga koos olla! Vajamisel ja tahtmisel on väga suur vahe.

Mina kunagi ka otsisin kogu aeg kedagi, kes mind teeks õnnelikuks. Nagu öeldud, siis kes otsib, see ei leia. Ja ma ei leidnudki absoluutselt mitte midagi. Netiportaalidest haakisid mulle tol ajal külge igasugu võlts-tegelased (valed pildid, vahel ka vale nimi ja muu info), kes käitusid sõbralikult ja soovisid minuga suhelda. Mulle sisimas tundus see alati kahtlane, sest ma tajusin selle läbi, aga see VAJADUS kedagi leida oli suurem kui reaalsustaju. Seega ma ignoreerisin tõsiasja, et piltidel modellivälimusega ja säravalt naeratav rõõmus tüdruk kirjutab nagu hall hiireke, kellel on madal enesehinnang… Kainelt mõtlev inimene saab ka kohe aru, et see ei klapi. Mu sõbrad ka naersid need „naised“ välja.

Millal see lõppes? Ikka siis, kui saavutasin selle tunde, et ma olen ise tervik ja väärtuslik. Sellest alates ei ole mind võimalik solvata ka. Ükskõik, mida keegi võib minu kohta öelda või sõimata, see on nagu hane selga vesi. Usu mind, see on väga lahe, kui sa juba sinnamaani oled jõudnud.

Hingesugulased?

See pole müüt. On olemas hingesugulased ja kaksikhinged. Viimane on veel võimsam nähtus kui lihtsalt hingesugulane. Mul on õnn öelda, et ma olen oma kaksikhingega kohtunud ja tuttavaks saanud. See juhtus siis, kui olin oma ellu ruumi teinud uuele energiale. See äratundmine, kui temaga tuttavaks sain, oli täitsa ebareaalne. Selline tunne, nagu oleksime tuttavad juba miljardeid aastaid, aga „kogemata“ kukkunud siia planeedile eri kehadesse ja elanud oma elu teineteisest teadmatuses.

Selle tunneb ära ainult intuitiivselt ja energeetiliselt, ka „mõtteid lugedes“ ja sünkroonsust märgates. Mõistusega ei saa hingesugulast ega kaksikhinge kindlaks määrata.
Mina saan oma kaksikhingega ideaalselt suhelda ja me oleme täpselt samal lainel. Puudub selline võlts kõigega nõustumine ja kaasanoogutamine, et meeldida vms. Kõik on ehtne ja vabalt toimuv. See on selline tunne, nagu sa ise oleksid topelt siia planeedile kehastunud, lihtsalt sünnijärgne elukogemus on olnud erinev.

Aus ja siiras suhtlus on terve suhte võti

Paljud inimesed (eriti vist naised?) ei kipu oma emotsioonidest ja probleemidest oma kaaslasega avameelselt rääkima ega läbi arutama. Kui midagi on valesti, siis mehed üldiselt kalduvad olema otsekohesemad. Vähemalt nende käitumine reedab siiski midagi. Naised kipuvad oma (emotsionaalseid) probleeme kinni mätsima, painutama, varjama, teesklema. Vahel ka üritatakse draamat üles keerata: kui mees saab aru, et naisel on midagi hingel ja mees küsib naiselt, mis on valesti, siis naine vastab, et ei midagi ja mossitab edasi. Teine variant, et naine ütleb, et „Sa tead väga hästi!“ ja on aina enam torssis.

Miks peaks sellist jama tootma, kui kõike saaks lahendada väga lihtsalt viisil – teineteisega avameelselt rääkides! Ego võib korraliku jama kokku keerata, kui olla ebateadvel ja lasta tal võimutseda.

Minul ja mu kaksikhingel on olnud olukordi, kus me oleme toonud teineteise vanu alateadlikke mustreid üles ja see on mõjutanud meie tuju, isegi tekitanud ülemõtlemist. Kuid me räägime teineteisega 100% ausalt ja avameelselt ilma igasugu filtriteta, ilma „miiniväljal“ tippimata, seega meil pole kunagi tülisid ega draamat. Pärast teineteisega rääkimist on alati mõlemal väga hea olla, nagu mingi uus energialaeng oleks vastu võetud. Oleme sünkroonis ja austame teineteist, oleme teineteisele ka väga tänulikud kõige selle eest. Tänulikkus on väga oluline!

„Miiniväljal“ suhtlemine

Järjekordne pullikaka. See on selline suhtlemisviis, kus sa pead mõtlema, mida ja kuidas sa võid öelda, et teine pool ei plahvataks ega keeraks olukorda veel hullemaks. Sa ei tea kunagi ette, mis võib teda üle piiri lükata ja plahvatama panna, siit ka selline võrdlus miiniväljaga.
NEED ON TEMA PROBLEEMID, mitte sinu probleemid, mis teda plahvatama ajavad! Tema enda sisemised probleemid ja konfliktid. Tema ei oska neid märgata ja nendega toime tulla. Sa ei saa sinna ka midagi parata, kuni ta ise ühel hetkel ärkab ja märkab.

Miks on suhtlemine niivõrd oluline? Näiteks sellises olukorras, kus ühele poolele tundub, et ta on teisele midagi valesti teinud või ootuseid alt vedanud. Teine võib aga lausa samal ajal tunda midagi sarnast. Kui sellest teineteisega avameelselt ei räägita, siis see võib jääda hinge kraapima ja isegi lumepalliks kasvada, mis veerema hakates võib kaasa vedada veel terve mäesuuruse hunniku draamat! Ja seda kõike mittemillestki!

Ootused ja pettumused

Et pettuda, selleks ongi vaja kõigepealt alust pettumiseks ehk ootuseid. Sa eeldad midagi ja ootad, et see toimukski samamoodi, kuid tegelikkuses läheb harva täpselt nii, nagu sa ootad/eeldad. Ära sea oma ootuseid kõrgeks ega madalaks, ära oota ega eelda. Lihtsalt keskendu sellele, mida sa soovid, aga jäta lahtiseks, mida, kuidas, kus ja mis kellaajal.

Näiteks sa ütled oma kaaslasele või ihaldusobjektile midagi olulist ja sa ootad temalt mingit spetsiifilist vastust sellele, aga ta ei reageeri ega vasta sulle nii, nagu sa ootasid, siis sa tõenäoliselt tunned pettumust. Mõni tunneb ka viha ja ärritumist. See kõik on suhet hävitav. Seda pole vaja.

Ära otsi probleeme väljastpoolt

Kahjuks on levinud kõigi ja kõige süüdistamine, kui midagi on halvasti. Otsitakse probleemide allikaid endast väljaspool, pahatihti süüdistatakse ka oma kaaslast. Su kaaslane võib sind süüdistada isegi selles, et sa ei tee teda õnnelikuks või teed ta õnnetuks. See on kahjuks üpris tavaline olukord.
Elus ja eriti inimsuhetega seoses tuleb ette olukordi, kus pinnale kerkivad sinu varjatud või allasurutud minevikuprobleemid ja võimalikud haavad. Nõrk ja ebateadvel inimene hakkab sellises olukorras kohe ennast kaitsma ja kõike välist süüdistama. Tugev inimene tunnetab, mis mustrid need on, mis tal kuskilt alt üles kerkivad ja mõtleb sellele, kuidas seda lahendada, kuidas neid mustreid lahustada. See on väga oluline samm tervikliku ja täiusliku suhte suunas.

Sina ei saa kedagi teist teha õnnelikuks või õnnetuks! Ainult tema ise saab valida, kas tunda end õnnelikuna või õnnetuna. Kui ta paratamatult tunneb ennast sinuga õnnetuna, siis ta peaks eemalduma, aga mitte kinni hoidma ja sind süüdistama milleski, mille üle sul puudub kontroll.

Kui inimene ei suuda võtta vastutust iseenda, oma mõtete ja emotsioonide eest, siis on teiste süüdistamine kerge tulema. Ainult sina vastutad selle eest, mida sa mõtled ja tunned. Keegi teine ei saa sind panna midagi tundma ja mõtlema, kui sa ise tegelikult ei vali seda, olgu see kasvõi alateadlikult valimine.

Mulle meeldib mõelda nii, et „temaga ma tunnen ennast veelgi õnnelikumana“ selle asemel, et mõelda või öelda „ta teeb mind õnnelikuks“.

Oma kaaslase süüdistamine selles, et ta ei tee sind õnnelikuks või teeb sind õnnetuks on sama rumal, kui süüdistada vihma selles, et ta teeb maapinna märjaks.

Usalda ja anna vabadust

Usalda, aga kontrolli? Kes sellise lolluse välja mõtles? Võibolla see sobitub mingisse teise valdkonda. Ära kontrolli oma kaaslast, sest kui sa kontrollid ja nuhid, siis seal pole usaldust ollagi. Tõeline usaldus on see, et sa tead, et ta ei tee midagi, mis sind kuidagi kahjustaks või alandaks (sealhulgas ka truudusemurdmine). Sa tead, et teie suhe on täielik, terve ja täiuslik. Sul pole vaja muretseda sellepärast, et su kaaslane äkki leiab kellegi sinust parema ja jätab sind maha. Aga see oht tuleb kohe, kui sa hakkad tema järel nuhkima ja kahtlustama.
Kui ta murrab usaldust, siis see tuleb välja niikuinii. Pole vaja kahtlustada, sest kahtlustamine on vägagi suure tõenäosusega vaid sinu enda peas toimuva ebakindlusega segatud ülemõtlemise tulemus.

Lase oma ihaldusobjektil või kaaslasel tunda end vabana, mitte aheldatuna. Ma tean, et seda on kerge öelda, aga vahest mitte nii kerge teostada. Ka siin mängib üliolulist rolli aus ja siiras omavaheline suhtlemine. Palun rääkige kohe esimesel võimalusel oma mured hingelt ära, sest see tõesti on täiusliku suhte võti ja loob eeldused igaveseks harmooniliseks suhteks.

Toeta oma kaaslast tema tegemistes, unistustes ja plaanides, ära takista ega piira teda (hirm temast ilma jääda?), sest muidu ta hakkab tundma, et miski kisub teda alla ja ta tahab sellest eemalduda… Toeta ja julgusta teda, siis ta tunneb vastupidist – nagu keegi aitaks teda kätel ja tiivul kergemini kõrgustesse, kuhu ta ihkab. Sel juhul te mõlemad tunnete ennast hulga õnnelikumana kui enne! Ja te saate üheskoos edukalt edasi liikuda, mitte paigal seistes rabeleda.

Täiuslik suhe

Tema tahab sinuga olla, sest talle meeldib sinuga olla. Sina tahad temaga olla, sest sulle meeldib temaga olla. Puuduvad vajadused ja kohustused, mis tekitavad stressi, väsimust, tüdimust. Mulle väga meeldib olla koos oma kaksikhingega, aga see ei tähenda, et ma ilma temata oleksin elutu ja tühi kest. Juba enne tema leidmist ma ei vajanud kedagi, see ilmselt „tekitaski“ tema minu ellu. Ka tema ei vaja kedagi selleks, et ennast tervikuna tunda.

Ära tunne endal kohustust oma kaaslasele või ihaldusobjektile pidevalt midagi kinkida või igal reedel kuskile välja minna. Nagu mingist suhteraamatust õpitud rutiin. Kõige parem on see, kui sa teed talle kingitusi täiesti ootamatult ja vabast tahtest, mitte mingi muu eesmärgiga, nagu näiteks tunne, et nii lihtsalt on kombeks või sa arvad, et äkki ta eeldab/ootab kingitusi vms. Kui su kaaslane tõesti eeldab ja ootab kingitusi, ilma kingitusteta muutub tujukaks, siis see suhe pole terve…

Täiuslik suhe pole see, kus puuduvad absoluutselt kõik negatiivsed emotsioonid ja probleemid. Täiuslik suhe on selline, kus ükskõik millised kitsaskohad ja probleemid koheselt teadvustatakse ja räägitakse teineteisega sirgeks täiesti ausalt, avameelselt, siiralt, ilma filtriteta ja sarkastilise kibeduseta. Teineteise mõistmine ja samal lainel olemine on hindamatu väärtus.

Täiuslikus suhtes soovivad mõlemad osapooled teineteise lähedust ja soovivad olla teineteisega koos ilma seda VAJAMATA. Mulle meeldib võrdluseks tuua mingi maiustus. Mis iganes sinu lemmik maiustus ka on, kujuta seda ette. Sulle väga meeldib seda nautida, aga sa saad väga hästi hakkama ka siis, kui sul seda käepärast ei ole. Sa ei tunne ennast haigena või poolikuna, kui sa ei saa oma lemmikmaiustust. Kui sa seda saad, siis sa tunned rohkem rõõmu ja naudid seda. Hea mõte on ka mitte iga päev ja kogu aeg sellega maiustada, täpselt nagu ka suhtega. Iga päev nädalast nädalasse ja kuust kuusse koos olles võib tekkida hetki, kus tahaks eemal olla ja täiesti omaette oma mõtetega. Sellepärast on ka siin oluline mõistlik kogus, nagu ka maiustamisega.

 

Kokkuvõte olulisemast:

  • Vastastikune aus ja siiras suhtlus on terve suhte võti. Austa oma kaaslast ja tema avameelsust, mõista teda, ära iial naeruväärista ega mõnita teda.
  • Ära abiellu kellegagi kiirustades, kuigi temaga on voodis hea ja kõik on nii mõnus. See on pinnapealne, ilma vundamendita suhe.
  • Ole suhtes ja abielus sellepärast, et sina seda tahad, mitte ühiste laste või mingi suhtesõltuvuse tõttu. Kui sa jätkad suhtes olemist vaid laste pärast, siis see teeb kahju nii lastele kui sulle ja su kaasale.
  • Truudust säilitada on ülikerge, kui sa oma kaaslast armastad ja teil on terve suhe.
  • Kaks poolikut inimest ei moodusta tervikut ega täiuslikku suhet. Kaks poolikut inimest moodustavad topeltpooliku suhte.
  • Kaks 100% terviklikku inimest saavad moodustada tervikliku ja terve suhte.
  • Sinu kaaslane pole sinu omand, ära suhtu temasse nagu oma autosse või ehetesse või mistahes kallitesse esemetesse.
  • Armukadedus ja kontrollimine on hirm jääda ilma, puuduse-mõttemuster. Rusikareegel on see, et kui sa kardad oma kaaslasest ilma jääda, siis just seetõttu see ka juhtub.
  • Kes otsib, see ei leia.
  • Vilets eneseväärtustamine (ja madal enesehinnang) toovad sinu ellu vaimselt või füüsiliselt vägivaldseid ja rusuvaid suhteid. Või üldse mitte mingeid suhteid.
  • Usalduses ja vabaduses elav suhe on tugevam kui mistahes „jõuga tihedaks seotud“ suhe, mis on täis reegleid ja piiranguid.
  • Ootused ja eeldatud vastused-reaktsioonid on suureks aluseks pettumustele.
  • Pane tähele oma emotsioone ja mõttemustreid. Ära rutta kohe oma kaaslast süüdistama milleski, mis on puhtalt sinu enda mõtete sünnitis sinu enda peas.
  • Teineteise 100% mõistmine on hindamatu väärtus. Ole tänulik, kui sul selline võimalus on!

 

Ma olen väga tänulik kõigile inimestele, kelle abil ma olen olulisi kogemusi ja teadmisi omandanud. Enamik neist inimestest pole sellest üldse teadlikud. Mõned neist on olnud rasked ja valusad kogemused, teised jällegi väga meeldivad ja nauditavad. Kõik need kogemused on tagantjärgi mõeldes väärtuslikud! Isegi need, mis mind täna panevad kannatama, on kunagi väärt kogemused.


Stargate Max

Olen suuresti huvitatud elukvaliteedi parandamisest mitmes eri valdkonnas ja ka teiste inimeste aitamisest läbi selle, mida olen oma aastatepikkuse kogemustega õppinud. Tegelen ka aktiivselt investeerimisega ja muusika loomisega. Usun, et mitte keegi ei peaks olema ori, vaid igaüks peaks olema iseenda peremees ilma ülemuseta. Seda nii töö- kui usuvaldkonnas.